Tegemised
TEGEMISI
Teadlased aitavad põllumeestel lilleväljasid rajada
Lilli on Eestis kasvatatud aastasadu või isegi aastatuhandeid, kuid põllumaadel on seda tehtud pigem biomassi ja lämmastiku sidumise kui õite pärast. Siiski, aastakümneid on rajatud väiksemaid põlde mesilaste korje toetamiseks. Nüüd juba mõned aastad on toiminud riiklik nügin suuremate korjepõldude rajamiseks. Tartu Ülikooli ökoloog Jaan Liira ning Eesti Maaülikooli mesindusteadlased Kaarel Pent ja Sigmar Naudi rääkisid hiljutisel info-praktikapäeval mesilaste soovidest korjetaimede kasvatamisel põldudel. Põllumees Madis Ajaots rääkis oma kogemustest, mida head võiks traditsioonist teistsuguste vahekultuuride kasvatamine ka põllule anda.
Lisaks jutule võrreldi erinevate korjetaimede mett, nende värvi, lõhna ja maitset (NB! Tänud paljudele mesinikele näidiste eest!) ning käidi põllul lilli vaatamas. Lembevere külas asuval põllul uudistati kõigi osapoolte rajatud korjetaimede valikut ja nende segusid ning rajamisel kasutatud erinevaid metoodikaid. Näidisalad võimaldasid tulemusi nii vaadelda kui ka kuulata, sest põllul sumisesid lähedal asuvate tarude meemesilased ja erinevad looduslikud sumisejad. Kohati kippus sumin inimjutust üle olema.
Põllul oli võimalik näha nii tavalist lillekasvatust kui ka põllumajanduse tavapraktikas määratlemata tegevust nagu õite kärpimist (st taimede „niitmist“ väga kõrgelt). Segupõldudes sai igaüks otsida, kui palju külvatud liikidest on põllul päriselt kasvamas ning kas nad juba õitsevad või annavad lootust mesilastele hilisemaks ajaks. Peeter Lääniste EMÜ Rõhu Katsekeskusest tutvustas nii korjetaimi kui ka nende seemneid ning rääkis oma kogemustest, sh ka ebaharilikult varase külvi ning kohati ootamatute korjeks sobivate taimedega. Näiteks, tema lemmikuks on õlikanep, mis on üha populaarsust koguv õlikultuur, kuid teatud oludes tunnevad ka mesilased huvi kanepi, eelkõige selle õietolmu vastu. Nii ettekannetes kui põllul sai arutatud taimede elumuse üle. Madis Ajaots rõhutas, et tootlikest kultuuridest erinevate lill-vahekultuuride kasutamise väärtus põllumehele on mulla tervise ja elustiku parandamine ning haiguste/kahjurite ja ka umbrohtude ohtruse piiramine. Jaan Liira näidisaladel oli aga huvitav võrrelda mesilaste huvi monokultuuride ja lillesegude vastu.
Päeva lõpuks sai selgemaks, et mesilased ootavad põllumehelt nii nektarit kui ka õietolmu ning kõike seda valikuliselt kogu kevad-suve-sügise jooksul ehk külmast külmani. Mesilased võivad lennata korje-tugialale mitmete kilomeetrite tagant, ning vastupidi, nad võivad ära põlata ka vahetult tarude kõrval olevad lilleväljad, sest kuskil on veelgi parem pakkumine. Korjetaime õitsemine ei tähenda alati veel nektari tootmist. Lillede heaolu ja õitsemise juhtimine on keeruline, igal põllumehel ei ole lilleaianduse kogemust ja väikese lilleaia teadmisi ei ole lihtne rakendada suureskaalalise põllu(majanduse) tingimustes. Näidisaladel sai ja saab jätkuvalt igaüks hinnata erinevate lahenduste toimimist, sest taimed kasvavad ja õitsevad veel nädalaid. Soovitavalt astuge näidisalalt läbi just soojadel päikeselistel päevadel, kui ka mesilased on aktiivsed ja näitavad oma eelistust. Google Map viide
Lisateavet saab küsida: Madis Ajaots (Rannu Seeme), Peeter Lääniste (EMÜ Rõhu Katsekeskus) või Jaan Liira (TÜ projektid EFFECT ja ETAG PRG 1223).
Taivo Toomsalu tehtud 360-vaated: link ühele neist.
Samal teemal ka lugu ja fotod Maalehes.
(Maa-ameti XGIS ortofoto vaade)
Õitsemise seis augusti alguses:
Katsetame erinevate taimeliikide ja nende segudega, et leida parimaid mesilaste korjetaimi põllul kasvatamiseks.
Suvi:
Talvepuhkus:
Kevad 2021
Vaevalt lennusoe, kui juba õitel, kuid valitud sortidel
Mai lõpp
No ei:
Kindel nope:
Suur valik, aga …
Vaid kimalastele ja mõnele erakmesilasele:
30 kraadi ja korje toimub:
35 kraadi ja hoogne töö käib:
Sügissnäkk:
Testime mesilaste lembust põllumaastikus külvatud korjetaimede suhtes. Seda teeme peamiselt põldude servades ja mesilate lähedal, et tagada võimalikult realistlikud olud.
Võidujooks külvidega
Külvanud on üle 2 km ribasid.
Esimesed idanemised õnnestusid jalajälgedes.
Lubab:
Lillesegu esimene faas:
Serv leesputkekasvanduse kõrval:
Katse aia-versioon:
Korjeservade peenrad Tallinna Botaanikaaias
Põuast tingitud tagasilöögid
+
Kuid vaatamata põuale
Asja kuurde kuulub ka teabe jagamine
Kolme korjeliigi segu
Valik juuli lõpu lemmik-korjetaimi:
Millegi uue katsetamine (üheaastased ristikud):
Kindel lõpp:
Sügisene renessanss, ja seda ka 7-8 soojakraadiga:
Vaatleme mesilaste lembust reaalses põllumaastikus kasvavate taimede suhtes.
Servades:
Õites keskkonnasõbralikel põldudel:
Punand:
Eri külviaegadega kurgirohi:
Nõo tänavakaunistus imetiheda suminaga:
Kassinari põld:
Rukkilillede külv:
Korjesegu põllud soode keskel:
Ühe põllumehe katsetused vahekultuuride segudega Tartumaal:
Teepõllud:
ETKI katsepõllud:
Teadlased aitavad põllumeestel lilleväljasid rajada
Lilli on Eestis kasvatatud aastasadu või isegi aastatuhandeid, kuid põllumaadel on seda tehtud pigem biomassi ja lämmastiku sidumise kui õite pärast. Siiski, aastakümneid on rajatud väiksemaid põlde mesilaste korje toetamiseks. Nüüd juba mõned aastad on toiminud riiklik nügin suuremate korjepõldude rajamiseks. Tartu Ülikooli ökoloog Jaan Liira ning Eesti Maaülikooli mesindusteadlased Kaarel Pent ja Sigmar Naudi rääkisid hiljutisel info-praktikapäeval mesilaste soovidest korjetaimede kasvatamisel põldudel. Põllumees Madis Ajaots rääkis oma kogemustest, mida head võiks traditsioonist teistsuguste vahekultuuride kasvatamine ka põllule anda.
Lisaks jutule võrreldi erinevate korjetaimede mett, nende värvi, lõhna ja maitset (NB! Tänud paljudele mesinikele näidiste eest!) ning käidi põllul lilli vaatamas. Lembevere külas asuval põllul uudistati kõigi osapoolte rajatud korjetaimede valikut ja nende segusid ning rajamisel kasutatud erinevaid metoodikaid. Näidisalad võimaldasid tulemusi nii vaadelda kui ka kuulata, sest põllul sumisesid lähedal asuvate tarude meemesilased ja erinevad looduslikud sumisejad. Kohati kippus sumin inimjutust üle olema.
Põllul oli võimalik näha nii tavalist lillekasvatust kui ka põllumajanduse tavapraktikas määratlemata tegevust nagu õite kärpimist (st taimede „niitmist“ väga kõrgelt). Segupõldudes sai igaüks otsida, kui palju külvatud liikidest on põllul päriselt kasvamas ning kas nad juba õitsevad või annavad lootust mesilastele hilisemaks ajaks. Peeter Lääniste EMÜ Rõhu Katsekeskusest tutvustas nii korjetaimi kui ka nende seemneid ning rääkis oma kogemustest, sh ka ebaharilikult varase külvi ning kohati ootamatute korjeks sobivate taimedega. Näiteks, tema lemmikuks on õlikanep, mis on üha populaarsust koguv õlikultuur, kuid teatud oludes tunnevad ka mesilased huvi kanepi, eelkõige selle õietolmu vastu. Nii ettekannetes kui põllul sai arutatud taimede elumuse üle. Madis Ajaots rõhutas, et tootlikest kultuuridest erinevate lill-vahekultuuride kasutamise väärtus põllumehele on mulla tervise ja elustiku parandamine ning haiguste/kahjurite ja ka umbrohtude ohtruse piiramine. Jaan Liira näidisaladel oli aga huvitav võrrelda mesilaste huvi monokultuuride ja lillesegude vastu.
Päeva lõpuks sai selgemaks, et mesilased ootavad põllumehelt nii nektarit kui ka õietolmu ning kõike seda valikuliselt kogu kevad-suve-sügise jooksul ehk külmast külmani. Mesilased võivad lennata korje-tugialale mitmete kilomeetrite tagant, ning vastupidi, nad võivad ära põlata ka vahetult tarude kõrval olevad lilleväljad, sest kuskil on veelgi parem pakkumine. Korjetaime õitsemine ei tähenda alati veel nektari tootmist. Lillede heaolu ja õitsemise juhtimine on keeruline, igal põllumehel ei ole lilleaianduse kogemust ja väikese lilleaia teadmisi ei ole lihtne rakendada suureskaalalise põllu(majanduse) tingimustes. Näidisaladel sai ja saab jätkuvalt igaüks hinnata erinevate lahenduste toimimist, sest taimed kasvavad ja õitsevad veel nädalaid. Soovitavalt astuge näidisalalt läbi just soojadel päikeselistel päevadel, kui ka mesilased on aktiivsed ja näitavad oma eelistust. Google Map viide
Lisateavet saab küsida: Madis Ajaots (Rannu Seeme), Peeter Lääniste (EMÜ Rõhu Katsekeskus) või Jaan Liira (TÜ projektid EFFECT ja ETAG PRG 1223).
Taivo Toomsalu tehtud 360-vaated: link ühele neist.
Samal teemal ka lugu ja fotod Maalehes.
(Maa-ameti XGIS ortofoto vaade)
Õitsemise seis augusti alguses:
Katsetame erinevate taimeliikide ja nende segudega, et leida parimaid mesilaste korjetaimi põllul kasvatamiseks.
Suvi:
Talvepuhkus:
Kevad 2021
Vaevalt lennusoe, kui juba õitel, kuid valitud sortidel
Mai lõpp
No ei:
Kindel nope:
Suur valik, aga …
Vaid kimalastele ja mõnele erakmesilasele:
30 kraadi ja korje toimub:
35 kraadi ja hoogne töö käib:
Sügissnäkk:
Testime mesilaste lembust põllumaastikus külvatud korjetaimede suhtes. Seda teeme peamiselt põldude servades ja mesilate lähedal, et tagada võimalikult realistlikud olud.
Võidujooks külvidega
Külvanud on üle 2 km ribasid.
Esimesed idanemised õnnestusid jalajälgedes.
Lubab:
Lillesegu esimene faas:
Serv leesputkekasvanduse kõrval:
Katse aia-versioon:
Korjeservade peenrad Tallinna Botaanikaaias
Põuast tingitud tagasilöögid
+
Kuid vaatamata põuale
Asja kuurde kuulub ka teabe jagamine
Kolme korjeliigi segu
Valik juuli lõpu lemmik-korjetaimi:
Millegi uue katsetamine (üheaastased ristikud):
Kindel lõpp:
Sügisene renessanss, ja seda ka 7-8 soojakraadiga:
Vaatleme mesilaste lembust reaalses põllumaastikus kasvavate taimede suhtes.
Servades:
Õites keskkonnasõbralikel põldudel:
Punand:
Eri külviaegadega kurgirohi:
Nõo tänavakaunistus imetiheda suminaga:
Kassinari põld:
Rukkilillede külv:
Korjesegu põllud soode keskel:
Ühe põllumehe katsetused vahekultuuride segudega Tartumaal:
Teepõllud:
ETKI katsepõllud:
Testime mesilaste lembust põllumaastikus külvatud korjetaimede suhtes. Seda teeme peamiselt põldude servades ja mesilate lähedal, et tagada võimalikult realistlikud olud.
Võidujooks külvidega
Külvanud on üle 2 km ribasid.
Esimesed idanemised õnnestusid jalajälgedes.
Lubab:
Lillesegu esimene faas:
Serv leesputkekasvanduse kõrval:
Katse aia-versioon:
Korjeservade peenrad Tallinna Botaanikaaias
Põuast tingitud tagasilöögid
+
Kuid vaatamata põuale
Asja kuurde kuulub ka teabe jagamine
Kolme korjeliigi segu
Valik juuli lõpu lemmik-korjetaimi:
Millegi uue katsetamine (üheaastased ristikud):
Kindel lõpp:
Sügisene renessanss, ja seda ka 7-8 soojakraadiga:
Vaatleme mesilaste lembust reaalses põllumaastikus kasvavate taimede suhtes.
Servades:
Õites keskkonnasõbralikel põldudel:
Punand:
Eri külviaegadega kurgirohi:
Nõo tänavakaunistus imetiheda suminaga:
Kassinari põld:
Rukkilillede külv:
Korjesegu põllud soode keskel:
Ühe põllumehe katsetused vahekultuuride segudega Tartumaal:
Teepõllud:
ETKI katsepõllud:
