Materjale

EFFECT

 

INFO

EFFECT eestikeelne infovoldik (pdf)

 

 

ABIVAHEND

Valik Maa-ameti EstHUB teenuse poolt vahendatud Sentinel-2 (Copernicus) linke

Saab kasutada võimaliku "talirapsi" kaardistamiseks

Tavavaates ehk RGB-värvilahenduses on "raps" sinakasroheline. Töödeldud variandis on varakülvatud/tihe taliraps tumekollane, hiliskülvatud raps helekollane ja künnimaad on lillad. Olge ettevaatlikud pilvede ja nende varjudega piltidel, sest varjud on ka kollased, pilved ise punased. Peab arvestama, et enamus pilte on vähemalt pool kuud vanad ning hilisemad külvid ei ole veel selgelt märgatavad. Kollaste, eriri aga lahja-kollaste alade seas on ka vale-positiivseid rapse - helekollane võib viitdata rapsi hiliskülvile, aga ka rukki või üleväetatud orasele. Eriti viimaste (novembri) lendude puhul on ka oras tõmbunud "rapsi"sarnaseks. Kahtlaste alade kontrolliks sobib sama koha RGB-versioonis üle vaatamine ja/või välivaatlus. Samuti peab lootma varakevadistele vaadetele. Kahjuks tuleb tunnistada, et kaugelt vaatamine on vaid suunav, st et alati paistab miski vale ka rapsi moodi välja ja vastupidi, taliraps/-rüps näeb välja liiga tavaroheline või on lihtsalt kasina kasvuga.

 

Sentinel tavavaade   Sentinel töödeldud  Nupud

Näidispõld tavavaatest (RGB-variant), mugavdatud vaatest ning viide nuppudele, mille abil on võimalik lisainfo sisse lülitada.

 

 

Ida-Eesti 2 nov. 2021: tavavaade ja mugavdatud vaade.

Ida-Eesti 11 okt. 2021: tavavaade ja mugavdatud vaade.

Ida-Eesti 3 okt. 2021: tavavaade ja mugavdatud variant.

Ida-Eesti 8 okt. 2021: tavavaade (teisendust segab pilvevine enamus alal)

Kagu-Eesti 28 okt. 2021 (alad Tartust Võnnuni ja Võrust Pihkvani, mujal pilved): tavavaade ja teisendatud vaade.

 

Põhja-Eesti (Kehra-Tapa-Rakvere, Lahemaa) 29 okt. 2021: tavavaade ja mugavdatud variant.

Kesk-, Põhja ja Edela-Eesti 19 okt. 2021 (NB! pisikeste pilvedega, mis eksitavad) tavavaade ja mugavdatud variant.

Kesk-, Põhja ja Edela-Eesti 26 sept. 2021: tavavaade ja mugavdatud variant.

 

Saared, Loode-Eesti 1 nov. 2021 (NB! hõredad pilved tekitavad valepositiivseid alasid): tava-(RGB-)vaademugavdatud variant.

Saared, Loode-Eesti 27 sept. 2021 (NB! pilved Saaremaa kohal): tava-(RGB-)vaade ja mugavdatud variant.

 

 

 

Kanarbiku-mee otsijatele

Kanarbiku või temale sobivate koosluste võimalik levila tarude suhtes Eestis. Kanarbikule sobiv mets on lilla ja raba sinine. Rabad on märgitud eraldi, et hoiatada rabaalades olevate paljude teiste koosluste ja liikide suurepinnaliste populatsioonide eest, mida kiire kaarditöötlusega ei saa eristada. Metsade puhul sõltub kanarbiku ohtrus ja õitsemine ka puistu tihedusest ja mulla eritüüpidest. Alusmaterjalidena kasutasin Eesti metsade registrit (ca 2018), Eesti Soode inventuuri aruannet (Paal & Leibak 2013) ja PRIA tarude andmekihti.

Kanarbik

 

 

 

 

TEADUSARTIKLID

Kose M, Liira J, Tali, K (2019). Long-term effect of different management regimes on the survival and population structure of Gladiolus imbricatus in Estonian coastal meadows. Global Ecology and Conservation 20: e00761. DOI: 10.1016/j.gecco.2019.e00761

Kokkuvõte

Artikkel tõstatab keskkonna lepingute väljundi hindamise ajaskaala probleemi. Ilmnes, et lühiajaliste lepingute positiivne / negatiivne mõju võib olla üle hinnatud, kuna liikide lühi- ja pikaajalised reaktsioonid taastamismeetmetele võivad erineda. Esitatud rohumaade majandamise uuringus nähtub, et esimestel aastatel on kuremõõga populatsiooni taastamise tulemusd väga positiivsed, kuid sellele järgneb tagasilöök samasuguse meetodi pikaajalisel jätkamisel. Uurimus näitab, et keskkonnaalaste meetmete pikaajaline hindamine on ülioluline. 

 

Paal T, Zobel K, Liira J (2020). Standardized response signatures of functional traits pinpoint limiting ecological filters during the migration of forest plant species into wooded corridors. Ecological Indicators 108: 105688.  DOI: 10.1016/j.ecolind.2019.105688

Kokkuvõte

Artiklis arendasime metsataimede levimisedukuse analüüsi näitel kriitiliste indikaatortunnuste leidmise ja tähtsuse kvantifitseerimise metoodikat. Selgus, et paljude levimisomaduste reageerimissignaal on tõlgendamiseks liiga mitmetähenduslik. Segaduste põhjuseid on mitmeid. Kas tunnusel ei ole ühte selget optimaalset taset või tunnus viitab leimispiirangu asemel kasvukoha omaduste või selle püsivuse piirangutele. 

Näitasime, et elupaikade funktsionaalse efektiivsuse ja ökoloogiliste filtrite analüüs peab sisaldama (1) mitut reaktsioonimõõdikut ja analüüsimeetodit, (2) mitut näiliselt sisuliselt kattuvat omadust ja (3) tulemuste tõlgendamiseks peab kasutama mitut võrdlusrühma. Pakutud analüütiline lähenemine aitab vähendada (1) indikaatori valiku subjektiivsust ja (2) indikaatorliigi/-rühma subjektiivse valiku mõju. 

 

Liira, J.; Suija, A.; Jüriado, I. (2020). Habitat and host specificity of epiphytic lichens in a rural landscape: cultural heritage habitats as refugia. Biodiversity and Conservation. DOI: 10.1007/s10531-020-01955-1

Kokkuvõte

Artiklis analüüsisime metsa, pargi ja üksikpuu tähtsust samblike elurikkuse säilitamisel maastikus. Selgus, et metsad on juba liikidest suhteliselt tühjaks jäänud ning vanad mõisapargid ja vanad üksikpuud on paljudele päris heaks asenduselupaigaks. Puuliigid on kohtati päris head üksteise asendajad arvatasti tänu kergele keskkonnareostusele. Kirjeldatud samblike levikumuster näitas, et indikaatorrühmade käitumine ei pruugi olla nii üheselt seletatav ja ennustatav, kui nendne algne valik võiks viidata. Mustrit hägustavad nii peremeespuude omaduste varieerumine erinevates keskkondades kui ka indikaatorliikide eeldatust laiem niši laius.

Näitasime, et elupaikade funktsionaalse efektiivsuse ja kriitiliste ökoloogiliste filtrite analüüs peab sisaldama mitut indikaator-liigirühma ja katma kõikvõimalikud süsteemiga seotud keskkonnatingimuste variandid.

Elupaikade majandamine ja maastike planeerimine peab tagama elupaikade ja mikroelupaikade mitmekesisuse erinevates skaalades.

 

Jørgensen SL, Termansen M, Pascual U (2020). Natural insurance as condition for market insurance: Climate change adaptation in agriculture. Ecological Economics 169: 106489. https://doi.org/10.1016/j.ecolecon.2019.106489

 

 

 

 

 

________________________________________________________________

KONTAKT

Projekti koordinaator:  Professor Mette Termansen
Kopenhaageni Ülikool, Taani mt@ifro.ku.dk

Eesti kontakt: Jaan Liira
Tartu Ülikool jaan.liira@ut.ee

EL lipp Seda projekti rahastab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programmist Horisont 2020 toetuslepingu nr 817903 alusel