Materjale

EFFECT

 

INFO

EFFECT eestikeelne infovoldik (pdf)

 

 

UUS

8 juuli 2022 Ülevaade ökoskeemide ideedest ja rõhuasetustest 15's EL riigis (pdf) (https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/1746-692X.12352)

21 juuli 2022 Mesilaste tugialade ja korjetaimede päeva ettekande slaidid

 

e-ETTEKANDED

UUS! 21 juuli 2022 Mesilaste tugialade ja korjetaimede päeva ettekande slaidid

Keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetusega rohumaaribade taimestiku seire (Jaan Liira, Tartu Ülikool) Video (algus 1:33:21) ja slaidid

29/01/2022 - Kopli ametikooli ja Kutseliste Mesinike korraldatud täiendkoolitus mesinikele - slaidid korjeteadusest ja GIS-arendustest.

 

Kaardipõhiseid ABIVAHENDEID

Valik kasulikke kaardikihte Maa-ameti XGis2 vahendusel ning Maa-ameti EstHUB teenuse poolt vahendatud Sentinel-2 (Copernicus) satelliitpildi tuletisi rapsi teemadel 


 

MesiGIS  - Maa-ameti X-GIS2 rakenduses tehtud teemakihtide ühendus mesinikule kõikvõimaliku vajamineva infoga. Viimati uuendatud 29/3/22: lisatud talirapsi-sat ja karude tarukahjuoht ning talirapsi-lisavaade Ida-Eesti jaoks)

 

 

Satelliidi Sentinel-2 sügisesi vaateid saab kasutada võimaliku "talirapsi" kaardistamiseks

Tavavaates ehk RGB-värvilahenduses on "raps" sinakasroheline. Töödeldud variandis on varakülvatud/tihe taliraps (TUME)KOLLANE, hiliskülvatud raps helekollane ja künnimaad on LILLAd. Olge ettevaatlikud pilvede ja nende varjudega piltidel, sest varjud on ka kollased, pilved ise punased. Peab arvestama, et hilisemad külvid ei ole veel selgelt märgatavad. Kollaste, eriri aga lahja-kollaste alade seas on ka vale-positiivseid rapse - helekollane võib viitdata rapsi hiliskülvile, aga ka rukki või üleväetatud orasele. ROHEKASKOLLANE võib viidata talirüpsi põllule. Eriti viimaste (novembri) lendude puhul on ka oras tõmbunud "rapsi"-sarnaseks kollaseks või rohekaskollaseks. Kahtlaste alade kontrolliks sobib koha RGB-versioonis üle vaatamine ja/või välivaatlus (kasutada nuppu '<>' all paremas nurgas). Kahjuks tuleb tunnistada, et kaugelt vaatamine on vaid suunav, st et alati paistab miski vale ka rapsi moodi välja ja vastupidi, taliraps/-rüps näeb välja liiga tavaroheline või on lihtsalt kasina kasvuga.

Valge sisuga täpp märgistab tarude asukohta.

Sentinel tavavaade   Sentinel töödeldud  nupud, tarud  Kihivahetuse nupp

Näidispõld tavavaatest (RGB-variant), mugavdatud vaatest ning viide nuppudele, mille abil on võimalik valida lisainfokihte või vahetada alternatiivse vaate vastu. Näitena on toodud mesilate lisamine vaatesse.

 

PIIRKOND KUUPÄEV RGB "Rapsi"-vaade
Selge ilma ootel Ootel Ootel Ootel
       
       

 

 

EstHUB Satilao pildilao "Rapsi, tatra ja herne" tuletisnäidete metoodika kontroll (tuletiste tõlgendamisest loe allpool):

Suvepildid Põltsamaa kohta: 3.7.2021 ja 25.7.2021  (omavaheline võrdlus et märgata põldude kündi) ja X-GIS Põltsamaa 

Suvepilt Jõgeva: 18.7.2021 ja võrdluseks XGis-koond

 

Lisaks tavapärane PRIA kaardirakendus

 

 

Lisakas lingilt leitavale, soovitaks kasutada teisendusi Maakate-4 värskete lageraiete ja Taimkate-2 metsa erinevate arengujärkude avastamiseks. Allolevatel näidisvaadetes on lisatud riigimetsa eraldiste piirid ja põllumaade/soode varjamiseks metsamask.

 Maakate4  Taimkate2 vordlus

Maakate-4: ROHELINE - kõrgem või häirimata taimestu, PUNANE - madal v häiritud taimestu, nt värsked lageraied

Taimkate-2: ROHELINE - kõrgem taimestu, KOLLANE - arenev võsa, noor mets, LILLA - rohttaimed v lõhutud taimestik (nt värsked lageraied).

 

 

Kaart kanarbiku-mee otsijatele

Kanarbiku või temale sobivate koosluste võimalik levila tarude suhtes Eestis. Kanarbikule sobiv mets on lilla ja raba sinine. Rabad on märgitud eraldi, et hoiatada rabaalades olevate paljude teiste koosluste ja liikide suurepinnaliste populatsioonide eest, mida kiire kaarditöötlusega ei saa eristada. Metsade puhul sõltub kanarbiku ohtrus ja õitsemine ka puistu tihedusest ja mulla eritüüpidest. Alusmaterjalidena kasutasin Eesti metsade registrit (ca 2018), Eesti Soode inventuuri aruannet (Paal & Leibak 2013) ja PRIA tarude andmekihti.

Kanarbik

 


 

 

TEADUSARTIKLID

Kose M, Liira J, Tali, K (2019). Long-term effect of different management regimes on the survival and population structure of Gladiolus imbricatus in Estonian coastal meadows. Global Ecology and Conservation 20: e00761. DOI: 10.1016/j.gecco.2019.e00761

Kokkuvõte

Artikkel tõstatab keskkonna lepingute väljundi hindamise ajaskaala probleemi. Ilmnes, et lühiajaliste lepingute positiivne / negatiivne mõju võib olla üle hinnatud, kuna liikide lühi- ja pikaajalised reaktsioonid taastamismeetmetele võivad erineda. Esitatud rohumaade majandamise uuringus nähtub, et esimestel aastatel on kuremõõga populatsiooni taastamise tulemusd väga positiivsed, kuid sellele järgneb tagasilöök samasuguse meetodi pikaajalisel jätkamisel. Uurimus näitab, et keskkonnaalaste meetmete pikaajaline hindamine on ülioluline. 

 

Paal T, Zobel K, Liira J (2020). Standardized response signatures of functional traits pinpoint limiting ecological filters during the migration of forest plant species into wooded corridors. Ecological Indicators 108: 105688.  DOI: 10.1016/j.ecolind.2019.105688

Kokkuvõte

Artiklis arendasime metsataimede levimisedukuse analüüsi näitel kriitiliste indikaatortunnuste leidmise ja tähtsuse kvantifitseerimise metoodikat. Selgus, et paljude levimisomaduste reageerimissignaal on tõlgendamiseks liiga mitmetähenduslik. Segaduste põhjuseid on mitmeid. Kas tunnusel ei ole ühte selget optimaalset taset või tunnus viitab leimispiirangu asemel kasvukoha omaduste või selle püsivuse piirangutele. 

Näitasime, et elupaikade funktsionaalse efektiivsuse ja ökoloogiliste filtrite analüüs peab sisaldama (1) mitut reaktsioonimõõdikut ja analüüsimeetodit, (2) mitut näiliselt sisuliselt kattuvat omadust ja (3) tulemuste tõlgendamiseks peab kasutama mitut võrdlusrühma. Pakutud analüütiline lähenemine aitab vähendada (1) indikaatori valiku subjektiivsust ja (2) indikaatorliigi/-rühma subjektiivse valiku mõju. 

 

Liira, J.; Suija, A.; Jüriado, I. (2020). Habitat and host specificity of epiphytic lichens in a rural landscape: cultural heritage habitats as refugia. Biodiversity and Conservation. DOI: 10.1007/s10531-020-01955-1

Kokkuvõte

Artiklis analüüsisime metsa, pargi ja üksikpuu tähtsust samblike elurikkuse säilitamisel maastikus. Selgus, et metsad on juba liikidest suhteliselt tühjaks jäänud ning vanad mõisapargid ja vanad üksikpuud on paljudele päris heaks asenduselupaigaks. Puuliigid on kohtati päris head üksteise asendajad arvatasti tänu kergele keskkonnareostusele. Kirjeldatud samblike levikumuster näitas, et indikaatorrühmade käitumine ei pruugi olla nii üheselt seletatav ja ennustatav, kui nendne algne valik võiks viidata. Mustrit hägustavad nii peremeespuude omaduste varieerumine erinevates keskkondades kui ka indikaatorliikide eeldatust laiem niši laius.

Näitasime, et elupaikade funktsionaalse efektiivsuse ja kriitiliste ökoloogiliste filtrite analüüs peab sisaldama mitut indikaator-liigirühma ja katma kõikvõimalikud süsteemiga seotud keskkonnatingimuste variandid.

Elupaikade majandamine ja maastike planeerimine peab tagama elupaikade ja mikroelupaikade mitmekesisuse erinevates skaalades.

 

Jørgensen SL, Termansen M, Pascual U (2020). Natural insurance as condition for market insurance: Climate change adaptation in agriculture. Ecological Economics 169: 106489. https://doi.org/10.1016/j.ecolecon.2019.106489

 

 

 

 

 

________________________________________________________________

KONTAKT

Projekti koordinaator:  Professor Mette Termansen
Kopenhaageni Ülikool, Taani mt@ifro.ku.dk

Eesti kontakt: Jaan Liira
Tartu Ülikool jaan.liira@ut.ee

EL lipp Seda projekti rahastab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programmist Horisont 2020 toetuslepingu nr 817903 alusel