Materjale
Loeng
17 okt 2023!: Olustvere seminari slaidide konspekt (pdf)
Kaardipõhiseid ABIVAHENDEID
Uuendatud 31 mai 2023!: Maaelu GIS püsilahendus! Senine MesiGIS või MesiGIS (talirapsi 2022->2023 ennustus põhikaardi taustal), mis oli arendatud ja katsetatud Maa-ameti XGis järjehoidjana on saanud nüüd püsiva teemakaardi vorminduse. Maaelu GIS (endine MesiGIS) on kaardikihtide ühendus, mis peaks aitama mesinikku kõikvõimaliku vajamineva infoga ning aitama ka suhelda põllumeeste ja metsameestega. Maaelu GIS’is on lisaks teemakihtidele ka värskeimad satelliitpildid ja nende tuletised, et hinnata maakatte viimast seisu.
Allpool on värvide seletus ja rapsi-ennustuse algmaterjalid. Nt kui on huvi vaadata teisi ajahetki kui on esitatud ühendpildil või on huvi vaadata tavalist värvipilti (RGB-värvilahendust).
Algmaterjalid: Satelliidi Sentinel-2 põhised “talirapsi” sügisvaated (Maa-ameti EstHUB teenuse ja Copernicus poolt vahendatud)
2023 a piltide valik senini! Uuendatud 15 okt 2023!
| PIIRKOND | KUUPÄEV | RGB | “Rapsi” | -vaade |
|
Lääne-Viru, Viljandi, Jõgeva, Võrumaa, Valgamaa |
18 sept 2023 | RGB | Raps | |
| Läänemaa, Pärnumaa, Muhu | 21 sept 2023 | RGB | Raps | |
|
Pärnumaa – Lääne-Viru Diagonaal, laius Kosest Tartuni |
26 sept 2023 | RGB | Raps | |
| sh Olustvere | 26 sept 2023 | RGB | Raps | |
| Võrumaa | 28 sept 2023 | RGB | Raps | |
|
Virumaa lõunaosa (palju pilvi, aga midagi ikka) |
28 sept 2023 | RGB | Raps | |
|
Laiguti selge Pärnumaa, Raplamaa, Põhja-Viljandi, Antsla – Tartu |
6 okt 2023 | RGB | Raps | |
| Ida-Eesti (Lääne-Viru, Jõgeva, Tartu, Põlva) | 13 okt 20243 | RGB | Raps | |
| Järgmise selge ilma ootel |
NB! Kuna selle aasta satipiltide vahetöötlus on veidi teist moodi, siis tavateisendusega võivad osad rapsid/rüpsid jääda märkamata. Sellepärast on lisatud “ekstra” versioon, milles on veel viiteid võimalikele rapsidele, aga nende seas võib olla ka rohkem “vale-positiivseid” põlde pilvevine ja orasepõldude asukohas. Igaüks peab tegema valiku oma piirkonna hetke-kogemuse järg
| PIIRKOND | KUUPÄEV | RGB | “Rapsi” | -vaade |
| Mandri-Eesti va Kagu-Eesti (pilved) | 11 sept 2022 | RGB | Raps | Raps-ekstra |
| Mandri-Eesti (parim vaade) | 31 okt 2022 | RGB | Raps | Raps-ekstra |
| Põhja-Eesti (NB! kohati on pisikesi pilvi eksitamas) | 1 okt 2022 | RGB | Raps | Raps-ekstra |
| Loode-Eesti | 13 nov 2022 | RGB | Raps | Raps-ekstra |
| Lääne-Eesti, veidi Pärnumaad ja saari | 9 okt 2022 | RGB | Raps | Raps-ekstra |
| Kesk-Eesti, Põhja-Eesti ja veidi Lääne-Eestit, NB! pilveribadega | 24 okt 2022 | RGB | Raps | Raps-ekstra |
| Virumaa ja Kagu-Eesti | 13 okt 2022 | RGB | Raps | Raps-ekstra |
| Kagu-Eestist väike ala Põlvast lõunasse (Himma-Veriora-Võpsu), mujal pilved eksitavad | 8 okt 2022 | RGB | Raps | Raps-ekstra |
| Saaremaa, Hiiumaa, Vormis (NB! Väikesed pilded tekitavad valepositiivseid alasid) | 4 okt 2022 | RGB | Raps | Raps-ekstra |
| Saaremaa, Hiiumaa, Loode-Eesti (parim vaade) | 14 veebr 2023 | RGB | Raps-ekstra | |
| Saaremaa, Hiiumaa | 12 okt 2022 | RGB | Raps | Raps-ekstra |
| Saaremaa (Läänepoole osa) | 18 nov 2022 | RGB | Raps | Raps-ekstra |
Tavavaates ehk RGB-värvilahenduses on “raps” sinakasroheline. Töödeldud variandis on varakülvatud/tihe taliraps (TUME)KOLLANE, hiliskülvatud raps helekollane ja künnimaad on LILLAd. Olge ettevaatlikud pilvede ja nende varjudega piltidel, sest varjud on ka kollased, pilved ise punased. Peab arvestama, et hilisemad külvid ei ole veel selgelt märgatavad. Kollaste, eriri aga lahja-kollaste alade seas on ka vale-positiivseid rapse – helekollane võib viitdata rapsi hiliskülvile, aga ka rukki või üleväetatud orasele. ROHEKASKOLLANE võib viidata talirüpsi põllule. Eriti viimaste (novembri) lendude puhul on ka oras tõmbunud “rapsi”-sarnaseks kollaseks või rohekaskollaseks. Kahtlaste alade kontrolliks sobib koha RGB-versioonis üle vaatamine ja/või välivaatlus (kasutada nuppu ‘<>’ all paremas nurgas). Kahjuks tuleb tunnistada, et kaugelt vaatamine on vaid suunav, st et alati paistab miski vale ka rapsi moodi välja ja vastupidi, taliraps/-rüps näeb välja liiga tavaroheline või on lihtsalt kasina kasvuga.
Valge sisuga täpp märgistab tarude asukohta.
Näidispõld tavavaatest (RGB-variant), mugavdatud vaatest ning viide nuppudele, mille abil on võimalik valida lisainfokihte või vahetada alternatiivse vaate vastu. Näitena on toodud mesilate lisamine vaatesse.
Lisaks tavapärane PRIA kaardirakendus
Kaart kanarbiku-mee otsijatele
Kanarbiku või temale sobivate koosluste võimalik levila tarude suhtes Eestis. Kanarbikule sobiv mets on lilla ja raba sinine. Rabad on märgitud eraldi, et hoiatada rabaalades olevate paljude teiste koosluste ja liikide suurepinnaliste populatsioonide eest, mida kiire kaarditöötlusega ei saa eristada. Metsade puhul sõltub kanarbiku ohtrus ja õitsemine ka puistu tihedusest ja mulla eritüüpidest. Alusmaterjalidena kasutasin Eesti metsade registrit (ca 2018), Eesti Soode inventuuri aruannet (Paal & Leibak 2013) ja PRIA tarude andmekihti.
INFO
EFFECT eestikeelne infovoldik (pdf)
e-ETTEKANDED ja AJAKIRJANDUS
ERR Novaator / Labor Intevjuu mesilaste korjealade toimimise efektiivsusest (loe v kuula)
Korjealade näidisalal Lembeveres (kokkuvõte peenarde vahelt) (METK, Rannu Seeme üheteranisu põllupäev 13 juuli 2023).
Ettekanne “Mõtteid ökoskeemitamiseks” konverentsil Agronoonia 2023 Jõgeval (26.03.2023), Jaan Liira – Video (ettekande algus 55:25)
Keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetusega rohumaaribade taimestiku seire (Jaan Liira, Tartu Ülikool) Video (ettekade algus 1:33:21)
Maalehe ülevaade lillepõllu näidiskatsest “Ärksamad põllumehed külvavad kogukonnale ja mesilastele lillepõldusid”
ja samal teemal inglise keeles “Establishing flowerfields”
TEADUSARTIKLID
Liira J, Jürjendal I 2023. Are bees attracted by flower richness? Implications for ecosystem service-based policy. Ecological Indicators 154: 110927. DOI: 10.1016/j.ecolind.2023.110927 (
pdf)
Välikatseline uurimus Eesti põllumaastikus, et milline on optimaalne mesilaste ja teiste tolmeldajate jaoks sobiv lillelise korjeala koosseis ja liigirikkus. Selgus, et mesilased, kimalased ja vist ka kõik teised tolmeldajad eelistavad massõitsevat monokultuuri või liigivaest segu. Tulemus vihjab, et lillesegude liigirikkusega võib küll rõõmustada silma, aga putukatele oleks rohkem kasu liigivaeste lillealade mosaiigist.
Kose M, Liira J, Tali, K 2019. Long-term effect of different management regimes on the survival and population structure of Gladiolus imbricatus in Estonian coastal meadows. Global Ecology and Conservation 20: e00761. DOI: 10.1016/j.gecco.2019.e00761
Artikkel tõstatab keskkonna lepingute väljundi hindamise ajaskaala probleemi. Ilmnes, et lühiajaliste lepingute positiivne / negatiivne mõju võib olla üle hinnatud, kuna liikide lühi- ja pikaajalised reaktsioonid taastamismeetmetele võivad erineda. Esitatud rohumaade majandamise uuringus nähtub, et esimestel aastatel on kuremõõga populatsiooni taastamise tulemusd väga positiivsed, kuid sellele järgneb tagasilöök samasuguse meetodi pikaajalisel jätkamisel. Uurimus näitab, et keskkonnaalaste meetmete pikaajaline hindamine on ülioluline.
Paal T, Zobel K, Liira J 2020. Standardized response signatures of functional traits pinpoint limiting ecological filters during the migration of forest plant species into wooded corridors. Ecological Indicators 108: 105688. DOI: 10.1016/j.ecolind.2019.105688
Artiklis arendasime metsataimede levimisedukuse analüüsi näitel kriitiliste indikaatortunnuste leidmise ja tähtsuse kvantifitseerimise metoodikat. Selgus, et paljude levimisomaduste reageerimissignaal on tõlgendamiseks liiga mitmetähenduslik. Segaduste põhjuseid on mitmeid. Kas tunnusel ei ole ühte selget optimaalset taset või tunnus viitab leimispiirangu asemel kasvukoha omaduste või selle püsivuse piirangutele.
Näitasime, et elupaikade funktsionaalse efektiivsuse ja ökoloogiliste filtrite analüüs peab sisaldama (1) mitut reaktsioonimõõdikut ja analüüsimeetodit, (2) mitut näiliselt sisuliselt kattuvat omadust ja (3) tulemuste tõlgendamiseks peab kasutama mitut võrdlusrühma. Pakutud analüütiline lähenemine aitab vähendada (1) indikaatori valiku subjektiivsust ja (2) indikaatorliigi/-rühma subjektiivse valiku mõju.
Liira, J.; Suija, A.; Jüriado, I. 2020. Habitat and host specificity of epiphytic lichens in a rural landscape: cultural heritage habitats as refugia. Biodiversity and Conservation. DOI: 10.1007/s10531-020-01955-1
Artiklis analüüsisime metsa, pargi ja üksikpuu tähtsust samblike elurikkuse säilitamisel maastikus. Selgus, et metsad on juba liikidest suhteliselt tühjaks jäänud ning vanad mõisapargid ja vanad üksikpuud on paljudele päris heaks asenduselupaigaks. Puuliigid on kohtati päris head üksteise asendajad arvatasti tänu kergele keskkonnareostusele. Kirjeldatud samblike levikumuster näitas, et indikaatorrühmade käitumine ei pruugi olla nii üheselt seletatav ja ennustatav, kui nendne algne valik võiks viidata. Mustrit hägustavad nii peremeespuude omaduste varieerumine erinevates keskkondades kui ka indikaatorliikide eeldatust laiem niši laius.
Näitasime, et elupaikade funktsionaalse efektiivsuse ja kriitiliste ökoloogiliste filtrite analüüs peab sisaldama mitut indikaator-liigirühma ja katma kõikvõimalikud süsteemiga seotud keskkonnatingimuste variandid.
Elupaikade majandamine ja maastike planeerimine peab tagama elupaikade ja mikroelupaikade mitmekesisuse erinevates skaalades.
Jørgensen SL, Termansen M, Pascual U 2020. Natural insurance as condition for market insurance: Climate change adaptation in agriculture. Ecological Economics 169: 106489. https://doi.org/10.1016/j.ecolecon.2019.106489
Runge T, jt. 2022. Implementation of eco-schemes in fifteen European Union member states. EuroChoises 21: 19-2. https://doi.org/10.1111/1746-692X.12352
