Tegemised

EFFECT

 

TEGEMISI

 

Mesilane

 

UUS! 21 juuli 2022. Korjetaimede meetme praktika infopäev Annikorus - Sai tutvustatud mesilaste nägemust põllumeestele ja teistele huvilistele. Kõige lahedam, et sai ka mett mekitud, lilli nuusutatud ja suminat kuulatud. ...

Teadlased aitavad põllumeestel lilleväljasid rajada

Lilli on Eestis kasvatatud aastasadu või isegi aastatuhandeid, kuid põllumaadel on seda tehtud pigem biomassi ja lämmastiku sidumise kui õite pärast. Siiski, aastakümneid on rajatud väiksemaid põlde mesilaste korje toetamiseks. Nüüd juba mõned aastad on toiminud riiklik nügin suuremate korjepõldude rajamiseks. Tartu Ülikooli ökoloog Jaan Liira ning Eesti Maaülikooli mesindusteadlased Kaarel Pent ja Sigmar Naudi rääkisid hiljutisel info-praktikapäeval mesilaste soovidest korjetaimede kasvatamisel põldudel. Põllumees Madis Ajaots rääkis oma kogemustest, mida head võiks traditsioonist teistsuguste vahekultuuride kasvatamine ka põllule anda.
 

    Lisaks jutule võrreldi erinevate korjetaimede mett, nende värvi, lõhna ja maitset (NB! Tänud paljudele mesinikele näidiste eest!) ning käidi põllul lilli vaatamas. Lembevere külas asuval põllul uudistati kõigi osapoolte rajatud korjetaimede valikut ja nende segusid ning rajamisel kasutatud erinevaid metoodikaid. Näidisalad võimaldasid tulemusi nii vaadelda kui ka kuulata, sest põllul sumisesid lähedal asuvate tarude meemesilased ja erinevad looduslikud sumisejad. Kohati kippus sumin inimjutust üle olema.


     Põllul oli võimalik näha nii tavalist lillekasvatust kui ka põllumajanduse tavapraktikas määratlemata tegevust nagu õite kärpimist (st taimede „niitmist“ väga kõrgelt). Segupõldudes sai igaüks otsida, kui palju külvatud liikidest on põllul päriselt kasvamas ning kas nad juba õitsevad või annavad lootust mesilastele hilisemaks ajaks. Peeter Lääniste EMÜ Rõhu Katsekeskusest tutvustas nii korjetaimi kui ka nende seemneid ning rääkis oma kogemustest, sh ka ebaharilikult varase külvi ning kohati ootamatute korjeks sobivate taimedega. Näiteks, tema lemmikuks on õlikanep, mis on üha populaarsust koguv õlikultuur, kuid teatud oludes tunnevad ka mesilased huvi kanepi, eelkõige selle õietolmu vastu. Nii ettekannetes kui põllul sai arutatud taimede elumuse üle. Madis Ajaots rõhutas, et tootlikest kultuuridest erinevate lill-vahekultuuride kasutamise väärtus põllumehele on mulla tervise ja elustiku parandamine ning haiguste/kahjurite ja ka umbrohtude ohtruse piiramine. Jaan Liira näidisaladel oli aga huvitav võrrelda mesilaste huvi monokultuuride ja lillesegude vastu.


     Päeva lõpuks sai selgemaks, et mesilased ootavad põllumehelt nii nektarit kui ka õietolmu ning kõike seda valikuliselt kogu kevad-suve-sügise jooksul ehk külmast külmani. Mesilased võivad lennata korje-tugialale mitmete kilomeetrite tagant, ning vastupidi, nad võivad ära põlata ka vahetult tarude kõrval olevad lilleväljad, sest kuskil on veelgi parem pakkumine. Korjetaime õitsemine ei tähenda alati veel nektari tootmist. Lillede heaolu ja õitsemise juhtimine on keeruline, igal põllumehel ei ole lilleaianduse kogemust ja väikese lilleaia teadmisi ei ole lihtne rakendada suureskaalalise põllu(majanduse) tingimustes. Näidisaladel sai ja saab jätkuvalt igaüks hinnata erinevate lahenduste toimimist, sest taimed kasvavad ja õitsevad veel nädalaid. Soovitavalt astuge näidisalalt läbi just soojadel päikeselistel päevadel, kui ka mesilased on aktiivsed ja näitavad oma eelistust. Google Map viide

Lisateavet saab küsida: Madis Ajaots (Rannu Seeme), Peeter Lääniste (EMÜ Rõhu Katsekeskus) või Jaan Liira (TÜ projektid EFFECT ja ETAG PRG 1223).

Taivo Toomsalu tehtud 360-vaated: link ühele neist.

Samal teemal ka lugu ja fotod Maalehes.

XGIS vaade
 

(Maa-ameti XGIS ortofoto vaade)

Õitsemise seis augusti alguses:

Yldvaade

 

Ussikeel

teekummel, rebashein

segu Eeriksaare

saialill, mets-kassinaeris

Pärsia ristik

keerispea, kurgirohi

rukkilill

segu Quedlinburger

segu Christiensen

segu Muller

 

segu Sperli

segude segu ja lisa

 

Korjekatsed aias: foto

 

Katsetame erinevate taimeliikide ja nende segudega, et leida parimaid mesilaste korjetaimi põllul kasvatamiseks.

Suvi:

segu

read

Reseda

Talvepuhkus:

talv

Ohakalind kuningakepil

 

Kevad 2021 

Vaevalt lennusoe, kui juba õitel, kuid valitud sortidel

Krookusel Krookuspeenar

Mai lõpp

No ei:

Sinerõigas

 

Kindel nope:

Vere-urmarohi

 

Suur valik, aga ...

Allium

 

Vaid kimalastele ja mõnele erakmesilasele:

Lotus corniculatus

 

30 kraadi ja korje toimub:

Allium honeybee

 

35 kraadi ja hoogne töö käib:

Ussikeel 35kr

Sügissnäkk:

Crocus

 

 

 

Korjekatse 2021: Korjekatse põlduidel

Testime mesilaste lembust põllumaastikus külvatud korjetaimede suhtes. Seda teeme peamiselt põldude servades ja mesilate lähedal, et tagada võimalikult realistlikud olud.

Võidujooks külvidega

hernekülv

 

Külvanud on üle 2 km ribasid.

Külviriba kuival mullal

Külv turbasel mullal

Esimesed idanemised õnnestusid jalajälgedes.

Segu idanemine

Lubab:

keerispea algus

 

Lillesegu esimene faas:

segu

 

Serv leesputkekasvanduse kõrval:

mahe

 

Katse aia-versioon:

Raja

 

Korjeservade peenrad Tallinna Botaanikaaias

TBA

 

Põuast tingitud tagasilöögid

Põud+

 

Kuid vaatamata põuale

Siiski

 

Asja kuurde kuulub ka teabe jagamine

info

 

Kolme korjeliigi segu

kurgir

 

Valik juuli lõpu lemmik-korjetaimi:

nelik

 

Millegi uue katsetamine (üheaastased ristikud):

ristikud

 

Kindel lõpp:

keerispea l6pp

Kurgirohi l6pp

 

Sügisene renessanss, ja seda ka 7-8 soojakraadiga:

korje 210921

 

 

 

Välivaatlused: maastik

Vaatleme mesilaste lembust reaalses põllumaastikus kasvavate taimede suhtes.

Servades:

teeserv

Õites keskkonnasõbralikel põldudel:

Põllu-metsandus / Agro-forestry

Punand:

punandip6ld

 

Eri külviaegadega kurgirohi:

kurgirohi

 

Nõo tänavakaunistus imetiheda suminaga:

Allium

 

Kassinari põld:

Kassinaeris

 

Rukkilillede külv:

Rukkililede triibud

 

Korjesegu põllud soode keskel:

segu

segu

 

Ühe põllumehe katsetused vahekultuuride segudega Tartumaal:

segu

segu

 

Teepõllud:

saialill

tondipea

 

ETKI katsepõllud:

ETKI Scandagra korjesegud

madal ETKI segu

 

 

 

 

________________________________________________________________

KONTAKT

Projekti koordinaator:  Professor Mette Termansen
Kopenhaageni Ülikool, Taani mt@ifro.ku.dk

Eesti kontakt: Jaan Liira
Tartu Ülikool jaan.liira@ut.ee

EL lipp Seda projekti rahastab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programmist Horisont 2020 toetuslepingu nr 817903 alusel